Päev 5 – Paar pilti ka!

Päevad lähevad jõhkra kiiusega. Sisuliselt oleme koguaeg nii umbes 1-2 päeva toimingute äraseedimisest maas. Aga anname endast parima, et enamvähem reaalajas tegevusi kajastada.

Hommik algas nii nagu õhtul hoiatati. Ilge kloppimise peale sain läbi une aru, et Kremlinsid on kohal. Jah, arvestatav hulk bandiite – ahvid maja katusel otsimas sissepääsu murdvarguse teostamiseks. Hiilisin salaja wc poole ja avastasin, et olin jätnud ukse lukku keeramata. Siiski läks kõik õnneks. Vaade lodža aknast oli jälle nagu postkaardil. Taamal ahvid, sebrad, pühvlid, ja meie lemmiktegelased Songissepad (või ka Sonkurid ja Sonkninad). Ühesõnaga need põrssalaadsed tegelased junglebookist.

Sel hommikul saime mis tahtsime, ehk mitte midagi tegemise rõõmu. Lükkasime oma karvutule ihule sunblokki (SPF 30 on miinimumsoovitus, aga 15 kärab ka meie eelküpsetatud kehadel) peale ja asusime päikesevanni. 30 min kummaltki poolt praadimist annab juba ilusa Mcdonaldsi friikartuli tooni.

Üritasin julmalt samal ajal blogisse fotosid lisada, aga välja kukkus nagu alati. Kusjuures 4g kaart maksab vaid 1000 kohalikku (7 euri), aga põhimõtte pärast ei ole seda komejanti teinud – ei ole vaja puhkuse ajal online olla! Soovitaks sama testi teistelegi proovida. 6p hiljem tegin esmakordse tiiru Molliraamatus (kus iga 10 reklaami kohta on 1 inimfoto) ja Delfi „uudislõikudes“. Tõesti oli vahepeal toimunud maailmamuutvaid sündmuseid. Nt pooled eestlased on lisanud Tai basseinipilte ja Delfi lagi oli „Ossinovski ja Reinsalu tool kõigub“. Ok, tagasi offline.

Teel Nairobisse tehti tavapärast trikitamist. „I have stop somewhere to pickup something“. Siis pakub sohver wc võimalust, kuna just selles kohas olevat väga ilusad klosetid. Kui selle nipiga veel ära ei nõksuta ilmub nurga tagant üks kogukam mammi, keda „siiralt“ huvitab, kust sa pärit oled ja mis su nimi on. Pika vestluse tulemusena annab ta range soovituse tulla tutvuma oma elamisega, mis osutub täiesti juhuslikult suveniirikaupluseks.

Pimeda saabudes jõudsimegi meie viimasesse peatuspaika ehk täitsa hotelli Nairobi südames. Esimesena tervitas meid terve bande turvamehi + turvavärav koos asjade läbivalgustamise lindiga. Keenias on sekjuuriti tegelikult igalpool väga kõva püssimeeste seltskond. Mõnel juhul külaliste turvamiseks, mõnel juhul loomade eest kaitseks, mõnel juhul kraaklevad kohalikud omavahel. Kui siin ikka protestitakse, siis lähevad käiku molotovid ja muud K-rauta varuosadest tehtud lõhkeseadeldised.

Hotell ilmselt siinsetes mastaapides väga kuninglik. „5 star hotel“ nagu nad ise ütlevad (ametlikult vist 4). Seinal suur karikas „Most luxurious hotel award winner 2016“. Tegelt meie standardite järgi nii 3+ tähte, aga see garanteerib kenad sanitaartingimused. Ja uskuge mind, nn kolmandates riikides olles läheb sul viietähe sanitaartingimusi vägagi vaja J.

Tegime hotelli restos väikse õhtungi, mis lisaks väga heale maitseelamusele üllatas vaid arvele tulevate lisaridadega. Menüüs olevatele hindadele lisandub arvel veel käibekas, linnamaks, teenindusmaks, ja siis veel puhaste nõude ning elektriarvete maks.... küsisime sportlikust huvist selgituseks, mida need 5 lisarida tähendavad, aga ega nad isegi väga hästi selgitada oska. Sinna meie teenindaja jots ka kadus, sest mina aru ei saa, kas see on juba hinnas või mitte.