Postitused

Päevad 10-12: Kojusõit ning kokkuvõte

Kujutis
Kolmapäeva hommikul pidi meid peale võtma tüüp, kellega matkamas käisime. Viimasel hetkel saime sõnumi, et ta siiski ei saa tulla ning asi lükkus edasi. Nii ei jõudnud ta ka järgmine päev ning viimasel päeval jäi tundaega hiljaks. Pealevõtmise point oli selles, et üks tema ettevõtmistest tegeleb puude istutamisega. Ehk igaüks, kes puu istutab, peab paluma järgmisel kahel inimesel sama asja teha jne. Kuna tegemist õilsa toiminguga, olime kahe käega poolt. Lisaks sai meile osaks istutada mangopuud – lahe! Käisime ka nn shoppingutel, kuid midagi shopata Keenias küll ei ole. Suurimad kaubamajad (Junction, YaYa ning Westgate) on sisu poolest ühesugused ning põhimõtteliselt leiab sealt 1-2 enamvähem poodi. Kusjuures eriti ei leia ka autentseid kaupu, a’la kohalikke maiuseid vms. Põhimõtteliselt ülejäänud aja veetsime bassu ääres lebotades ning ootasime, et koduigatsus kasvaks. Missioon sai täidetud ning kojusõidu päeval oli ikka juba väga hea meel lennujaama sättida. Lennujaam on o
Postita kommentaar
Lisateave

Päev 8 ja 9 (esmaspäev ja teisipäev) - elust ja olust Keenias

Kujutis
Neid päevi jäävad ilmestama ainult mõned olulisemad südmused: 1)       Meil oli kindel plaan ainult basseini ääres lebos olla ja taastada eelmise päeva ronimisest oma haigeid ihuliikmeid. Märkasime juba hommikul, et basseini juures toimub mingi veider liikumine. Läksime siis alla küsima ja selgus, et just sellest hetkest läheb bassein kuuks ajaks remonti. Ma pidin PLAHVATAMA. Jaanika üritas mind pisutki korrale kutsuda. Lahenduseks jäi siis, et hotell sõidutab meid omal kulul 10min kaugusel olevasse teise sama grupi hotelli basseini äärde iga kord kui soovime. Võtsime lahenduse vastu, aga minu jaoks on siiski tegemist pooliku vabandusega ja petukaubaga; 2)       Vastasin esmakordselt telefonile ja kohe sõitis sisse üks tööasi, millest pikemalt ei kirjuta. Tegin ise vea, et üldse reageerisin; 3)       Öösel ei jäänud absull magama, sest akna taga oli julm müra. Läksin u kl 01 asja uurima ning selgus, et linnas on elekter kadunud ja hotell pani oma generaatori tööle. No
Postita kommentaar
Lisateave

Päev 7 (pühapäev) - Namuncha Ndeiya

Kujutis
Öö oli väga kurnav. Jaanika oli mitu päeva juba vaevelnud kõhuhädade käes ja vaikselt hakkas mul ka tunda andma. See nõrgestab päris vastikult keha. Lisaks kõhuhädadele olen kõik päevad vaevelnud iivelduse käes, mis ei ole üldse tore. Ei, ei ole rase. See on ilmselt seotud kõhuhädadega ning kahtlustan pisut ka malaariatablettide kõrvalmõjusid.   Äratus matkamisele minekuks oli 04:30. Isegi meie väga varajaste ärkamiste mõistes oli see uus rekord. Hoiatasime koheselt pealikku, et meil on päris halb olemine ning kas asi on üldse tehtav. Tal olevat miskid imerohud kaasas ning küll me hakkama saame. Tavapärase protsessi kohaselt korjati kogu seltskond peale, vahetati autosid, oodati uut bussi ja sõit võis alata. Kaasa olime pakkinud käsu kohaselt 6 liitrit vedelikku, snäkke ja päikesekreeme. Meie reisikorraldaja tutvustas päevaplaani, millest olulisemana tõi välja kohustuse tarbida ohtralt vedelikku (minimaalselt 3 liitrit inimese kohta), kuna tulemas oli väga kuum päev. Lisak
2 kommentaari
Lisateave

Päev 6 (laupäev) – Nairobi

Kujutis
Alustuseks KLM-i „megaheast“ teenindusest. Hotellilt sain kiire vastuse, et e-lugerit seal kindlasti ei ole, milles olin ka ise veendunud. Ilmselt unustasin selle ajalehtede vahele lenukkisse. See kuramuse KLM on täiesti võimatu ettevõte. Nende kodulehel on vaid twitteri, whatsappi, messengeri jms veidrad kontaktid. Olen umbes 8 erinevat kirja saatnud ja ainsad vastused saanud stiilis „kontaktid leiate meie kodulehelt“ ja „pöörduge lennujaama“. Mida kuradit? Nemad on operaatorid, nendelt ostsin ma piletid, nemad teenindagu mind. Lennujaamast sain veel parema vastuse: „tulge lennujaama ja vaatame koos üle“.   Oot, teil on raske järele vaadata või? Et kui mina kohal olen, siis hakkame üheskoos lõbusasti tuhlama nagu lapsed pallimeres? Me jõuame lennujaama südaöösel, mil „lost&found department“ on ammuilma kinni. Ühesõnaga kogu minupoolne kaebustelaviin läheb otse vastu KLM-i, kel on reaalselt täiesti poogen oma klientidest.   8 päeva jooksul 0 arengut. Aga nüüd esimese päeva juur
Postita kommentaar
Lisateave

Päev 5 – Paar pilti ka!

Kujutis
Päevad lähevad jõhkra kiiusega. Sisuliselt oleme koguaeg nii umbes 1-2 päeva toimingute äraseedimisest maas. Aga anname endast parima, et enamvähem reaalajas tegevusi kajastada. Hommik algas nii nagu õhtul hoiatati. Ilge kloppimise peale sain läbi une aru, et Kremlinsid on kohal. Jah, arvestatav hulk bandiite – ahvid maja katusel otsimas sissepääsu murdvarguse teostamiseks. Hiilisin salaja wc poole ja avastasin, et olin jätnud ukse lukku keeramata. Siiski läks kõik õnneks. Vaade lodža aknast oli jälle nagu postkaardil. Taamal ahvid, sebrad, pühvlid, ja meie lemmiktegelased Songissepad (või ka Sonkurid ja Sonkninad). Ühesõnaga need põrssalaadsed tegelased junglebookist. Sel hommikul saime mis tahtsime, ehk mitte midagi tegemise rõõmu. Lükkasime oma karvutule ihule sunblokki (SPF 30 on miinimumsoovitus, aga 15 kärab ka meie eelküpsetatud kehadel) peale ja asusime päikesevanni. 30 min kummaltki poolt praadimist annab juba ilusa Mcdonaldsi friikartuli tooni. Üritasin julmalt s
Postita kommentaar
Lisateave

Päev 4 – Hakuna matata

Sissejuurdunud traditsioonide kohaselt algas hommik 6:30 äratusega. Ausalt öeldes pole enam isegi raske ärgata. Kusjuures Eesti aja järgi on tegemist 5:30 kellaajaga. Meie giidist busijuht pakkus eelmisel õhtul välja, et võiksime külastada ühte magevee järve koos paadisõiduga. Kuna kogu pundile oli asi söödav, siis polnudki midagi pikemalt mõelda. Temperatuur on siin kusjuures väga kõikuv. Öösiti nii 20 alla ja päeval 30 kanti. Seega hommikuks pakivad muumaalased end ikka korralikult sisse – pikad teksad, kampsun ja vest ka peal. Meie, eestlased, läheme ainult oma õhukeste hilpude väel, sest no +20 on ikka juba korralik kesksuve latakas. Pundist ka natuke. Meie grupp koosneb 8st inimesest (+bussijuht). Nepaalimees, kes peamiselt tegeleb kirgastumisega ja kimub omaette kusagil suitsu; poolakas, kelle konksnina vahelt tuleb päris korraliku peenhuumorit; ning 4 klassikalist ameeriklast. Normaalne sats, aga üsna vaoshoitud kõik. Teel järve poole hakkas kohe trianglit saama. Ühel
Postita kommentaar
Lisateave

Päev 3 (kolmapäev) – see ongi paradiis!

Tegelikult algab stoori eilsest ööst. Vahetult enne unne suikumist mõtlesin lugeda veel tsipake „Minu Keenia“ raamatut oma tutnoist Amazoni Kindle-ist. Mida aga pole, see on luger. Oot, mida värki....see oli ju lennukis!? Ühesõnaga draamakuninganna tärkas sekundiga ja ka 24h hiljem puudub igasugune arusaam kuhu ma selle kaotasin. Eriti totter on asjaolu, et ma ei jõudnud tutikast aparaadist mitte lehekülgegi lugeda kui see juba kadunuks kuulutati. Sorry Jaanika, ma tean, et see oli tore ja vajalik asi mulle kingitusena L Hommikul oli äratus tavapäraselt 6 kopikatega. Puhkuse ajal ju „normaalne“ traditsioon iga päev kuuest jalgadel olla ja täisorganiseeritud turistivärki teha. Hommikusöök oli väga hea. Söögid ongi siin tõesti kvaliteetsed! Saime Maasai Mara turvaväravatest kenasti Nissani minivan-i paugupilliga läbi ning nüüd ta võis alata. Ja oi mis päev meid ees ootas! Loomavabariigi uhkeimad esindajad on end siin ca 100km pikkusel (laiust ei tea) alal mugavalt sisse seadnud.
Postita kommentaar
Lisateave